Koit istus taeva ääre peal
ja vaatas alla ilma.
Üks lugu kaunis tõsine
seal hakkas talle silma.
Refrain:
|: Ja kui see laul meil korda lä'eb,
ei meie kimpu jää! :|
Ants seisab väljas akna ees
ja istutab seal kaske;
see pole just nii kerge töö -
suur kask on kaunis raske.
Kuid Ants on näha õnnelik -
kas on see koidusärast? -
Seal majas elab Malleke -
või on see sellepärast?!
Ja eile oli pühapäev
ja linnud rõõmsalt laulsid,
kuid Antsu, Malle kurvastust
nad selgesti kõik kuulsid.
Ants ütles Malle eidele,
kui kiita poiss ta olla,
ja kas ta tohiks Mallele
nüüd pea kosja tulla.
"Sest kõnele," nii vali eit
siis oli pajatanud,
"kui kaseke seal akna all
on suureks puuks ju saanud!"
See aeg lä'eks veidi pikale,
sest kask ei kasva ruttu -
ja see tooks tuska Antsule
ja Mallele tõest' nuttu.
Seepärast pidas Ants ka nõu
ja istutab nüüd kaske;
see pole see just kerge töö -
suur kask on kaunis raske.
| 