Kõrrel end kiigutas kord rohutirts, veeretas kurblikku viisi sirts-sirts. Elu nii troostitu - pruut nõnda pirts, pahaselt, rohutirts sülitas lirts! Talla vaid tuult nagu truu don Quiote, konuta kõrrel kui vettinud nott. Vihma sees ligunen'nd iga klamott, lõdise külmast kui kirikurott. Pruuti ei huvita südamejutt, vaid teda huvitab naabri Karlutt. Tirts kisub viiulit, kurgus tal nutt - elu on tõepoolest päris kaputt. Miks oo aeg, pourquoi, warum? Kallima süda on minu jaoks tumm? Mingu ka pulgad kui läinud on trumm. Tirts kõrrelt veeloikku kargas karsumm! Küll vesi paugupealt klaariks lõi pea - kõrre peal tukkuda siiski on hea. Kuigi mul naistega vahest ei vae, kõik võib veel muutuda. Mine sa tea? Veest kargas, vaatas, kas korras frisuur, kikilips, sametvest, hõbedast uur. Pikk-koib lõi takti ja poognas bravuur - viiulilt kostis siis uus tantsuduur. Kõrrel end kiigutas kord rohutirts, veeretas lustlikku viisi sirts-sirts - põrgusse kallim, kes tujukas pirts! Rohutirts nobedalt sülitas lirts!

| Deutsche Volkslieder | Ahnenforschung | Ferienaufenthalt | Folksongs | Hymns | Genealogy | Pacific Holiday | HOME PAGE | SEARCH | Email |