Kui Jaanilinnas on vaibunud kära ja kõik see ilm on uinunud. Seal üksik noormes trellide taga, ta nutab oma kadunud armastust. Kord olin mina noor ja olin mina rikas ja armastasin palavalt üht neidu, kelle pärast nüüd mina pean vangitornis istuma. See neiu kõndis roosiaias ja üks noormees oli temaga. Siis minus hirmus vihahoog tärkas ja kätte maksta tahtsin ma. Siis püstol paukus ja ohver kukkus ja neiu valjult kiljatas : "Sina igavene oinas, mis oled sina teinud, sina oled minu venna mõrtsukas!" Siis sandarmid tulid ja kinni mu võtsid ja köidsid raudsed ahelad. Ma ilmast palju õnne lootsin, nüüd olen saanud mõrtsukaks. Oh, kuulge paksud vangla müürid, oh, kuulge tähed säravad! Oh, kuulge armsad Narva jõe lained, teilt andeks andmist anun ma.

| Deutsche Volkslieder | Ahnenforschung | Ferienaufenthalt | Folksongs | Hymns | Genealogy | Pacific Holiday | HOME PAGE | SEARCH | Email |